uudistepea

uudiseid

Mõtteid elektrisõidukite laadimisjaamade rajamise teest Euroopas

Kui rääkida Euroopa kõige edumeelsemast laadimisjaamade ehitamisest, siis 2022. aasta statistika järgi on Holland Euroopa riikide seas esikohal, kus on üleriigiliselt 111 821 avalikku laadimisjaama, mis teeb keskmiselt 6353 avalikku laadimisjaama miljoni inimese kohta. Hiljutistes Euroopa turu-uuringutes oleme aga just selles näiliselt väljakujunenud riigis kuulnud tarbijate rahulolematust laadimistaristuga. Peamised kaebused keskenduvad pikkadele laadimisaegadele ja raskustele eralaadimisjaamade kinnituste hankimisel, mis muudavad nende kasutamise vähem mugavaks.

Miks on riigis, kus avalike laadimisjaamade üldarv ja elaniku kohta on nii suur arv inimesi, ikka veel inimesi, kes väljendavad rahulolematust infrastruktuuri kasutamise õigeaegsuse ja mugavusega? See hõlmab nii avaliku laadimisinfrastruktuuri ressursside ebamõistliku eraldamise küsimust kui ka eraviisiliste laadimisseadmete paigaldamise tülikate heakskiitmismenetluste küsimust.

svf (2)

Makroperspektiivist vaadatuna on Euroopa riikides laadimisinfrastruktuuri võrkude ehitamiseks praegu kaks peavoolu mudelit: üks on nõudlusele ja teine ​​kasutusele orienteeritud. Nende kahe erinevus seisneb kiire ja aeglase laadimise proportsioonis. ja laadimisseadmete üldine kasutusmäär.

Täpsemalt on nõudlusele orienteeritud ehitusliku lähenemisviisi eesmärk rahuldada nõudlust põhilise laadimisinfrastruktuuri järele turu üleminekul uutele energiaallikatele. Peamine meede on suure hulga vahelduvvoolu aeglase laadimisjaamade ehitamine, kuid nõue laadimispunktide üldisele kasutusmäärale ei ole kõrge. See on mõeldud ainult tarbijate vajaduse rahuldamiseks "kättesaadavate laadimisjaamade" järele, mis on laadimisjaamade ehitamise eest vastutavatele üksustele majanduslikult keeruline. Teisest küljest rõhutab kasutuskeskne laadimisjaamade ehitus näiteks jaamade laadimiskiirust. , suurendades alalisvoolu laadimisjaamade osakaalu. Samuti rõhutab see laadimisseadmete üldise kasutusmäära parandamist, mis viitab konkreetse perioodi jooksul tarnitud elektrienergia protsendile võrreldes selle laadimisvõimsuse koguvõimsusega. See hõlmab muutujaid, nagu tegelik laadimisaeg, laadimise kogumaht ja laadimisjaamade nimivõimsus, mistõttu on planeerimis- ja ehitusprotsessis vaja erinevate sotsiaalsete üksuste suuremat osalust ja koordineerimist.

svf (1)

Praegu on erinevad Euroopa riigid valinud laadimisvõrkude ehitamiseks erinevaid teid ja Holland on just tüüpiline riik, mis ehitab laadimisvõrke vastavalt nõudlusele. Hollandi laadimisjaamade keskmine laadimiskiirus on andmetel Saksamaaga võrreldes palju aeglasem ja isegi aeglasem kui Lõuna-Euroopa riikides, kus uue energia levik on aeglasem. Lisaks on eralaadimisjaamade heakskiitmise protsess pikk. See seletab Hollandi tarbijate rahulolematust tagasisidet laadimiskiiruse ja privaatsete laadimisjaamade kasutusmugavuse osas, mida mainiti artikli alguses.

svf (3)

Euroopa dekarboniseerimiseesmärkide täitmiseks on kogu Euroopa turg järgmistel aastatel jätkuvalt uute energiatoodete kasvuperiood nii pakkumise kui nõudluse poolel. Seoses uue energia leviku määra suurenemisega peab uue energiataristu paigutus olema mõistlikum ja teaduslikum. See ei tohiks enam hõivata niigi kitsaid ühistransporditeid linna põhipiirkondades, vaid suurendama laadimisjaamade osakaalu sellistes kohtades nagu avalikud parklad, garaažid ja ettevõtete hoonete läheduses, lähtudes tegelikest laadimisvajadustest, et parandada laadimisseadmete kasutusmäära. Lisaks peaks linnaplaneerimine leidma tasakaalu era- ja avalike laadimisjaamade paigutuse vahel. Eelkõige eralaadimisjaamade heakskiitmise protsessi osas peaks olema tõhusam ja mugavam vastata tarbijate kasvavale nõudlusele koduse laadimise järele.


Postitusaeg: Detsember-01-2023