Euroopa Autotootjate Assotsiatsiooni (ACEA) andmetel müüdi 2023. aasta jaanuarist aprillini 30 Euroopa riigis kokku umbes 559 700 elektrisõidukit, mis on 37 protsenti rohkem kui aasta varem. Võrdluseks oli kütuseautode müük samal perioodil vaid 550 400 ühikut, mis on 0,5% vähem kui aasta varem.
Euroopa oli esimene piirkond, kus leiutati kütusemootorid, ja Lääne-Euroopa riikide domineeriv Euroopa mandriosa on alati olnud õnnelik maa kütusega sõidukite müügile, mis moodustavad suurima osa kõigist müüdud kütusega sõidukitüüpidest. Nüüd on sellel maal elektriautode müük saavutanud vastupidise tulemuse.
See ei ole esimene kord, kui elektriautod müüvad Euroopas rohkem kütust. Financial Timesi andmetel ületas elektrisõidukite müük Euroopas esmakordselt 2021. aasta detsembris kütusemudelite oma, kuna juhid kipuvad valima subsideeritud elektrisõidukeid heitgaaside skandaalidesse sattunud kütuste asemel. Tollased analüütikute esitatud turuandmed näitasid, et enam kui viiendik 18 Euroopa turul, sealhulgas Ühendkuningriigis müüdud uutest autodest töötati täielikult akudega, samas kui kütusega sõidukid, sealhulgas kütusehübriidid, moodustasid alla 19% kogumüügist. .
Kütusega autode müük on järk-järgult langenud pärast seda, kui selgus, et Volkswagen sooritas 2015. aastal 11 miljoni kütusega sõiduki heitetestid. Sel ajal moodustasid kütusemudelid enam kui poole 18 uuritud Euroopa riigis tarnitud sõidukitest.
Tarbijate pettumus Volkswagenis ei olnud autoturgu mõjutanud võtmetegur ning kütusega autode müük säilitas ka järgnevatel aastatel absoluutse eelise elektriautode ees. Veel 2019. aastal müüdi Euroopas elektriautosid vaid 360 200 ühikut, mis moodustab vaid ühe kolmeteistkümnendiku kütusega autode müügist.
2022. aastaks müüdi aga Euroopas kütuseautosid koguni 1 637 800 tk ja elektriautosid 1 577 100 tk ning vahe nende kahe vahel on kahanenud umbes 60 000 sõidukini.
Elektriautode müügi taastumine on suuresti tingitud Euroopa Liidu eeskirjadest süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks ja valitsuse toetustest elektrisõidukitele Euroopa riikides. Euroopa Liit on välja kuulutanud uute, kütuse või bensiiniga töötavate sisepõlemismootoritega autode müügikeelu alates 2035. aastast, kui need ei kasuta keskkonnasõbralikumaid "e-kütuseid".
Elektroonilist kütust tuntakse ka sünteetilise kütusena, süsinikuneutraalsena, tooraineks on ainult vesinik ja süsihappegaas. Kuigi see kütus tekitab tootmis- ja emissiooniprotsessis vähem saastet kui kütus ja bensiin, on tootmiskulud kõrged ja nõuab palju taastuvenergia toetust ning areng on lühiajaliselt aeglane.
Rangete eeskirjade surve on sundinud Euroopa autotootjaid müüma rohkem vähese heitega sõidukeid, samal ajal kui toetuspoliitika ja -eeskirjad on tarbijate elektrisõidukite valikut kiirendanud.
Lähitulevikus võib ELis oodata elektrisõidukite suurt või plahvatuslikku kasvu. Kuna iga elektrisõiduk tuleb enne kasutamist laadida, võib oodata ka elektrisõidukite laadijate või laadimisjaamade suurt või plahvatuslikku kasvu.
Postitusaeg: juuni-12-2023
